Einkenni gróšurs og rofs

Nokkur aušgreinanleg einkenni gróšurs og rofs eru lögš til grundvallar ķ įstandsflokkuninni. Žau eru:

ROFDĶLAR eru sįr ķ gróšuržekju žar sem ber jaršvegur er viš yfirborš. Viš mikiš beitarįlag getur gróšuržekja lįtiš undan og dķlarnir tekiš aš myndast. Rofdķlar geta veriš undanfari enn alvarlegra rofs og gróšureyšingar.

ŽŚFUR verša oft mjög įberandi ķ landi žar sem beit er óhófleg. Stafar žaš ašallega af žvķ aš žęr verša sżnilegri žegar land er naušbitiš og eins er lķklegt aš mikil beit żti undir žśfnamyndun, žęr verši hęrri og brattari. Viš langvarandi ofbeit og trašk taka žśfur gjarnan aš rofna, sem er ótvķrętt merki um mjög slęmt įstand.

BEITARUMMERKI į gróšri. Hér er įtt viš hve sżnileg beitin er žegar litiš er yfir land og gróšur skošašur. Ef beit er lķtil eša hófleg sjįst hennar vart merki, gróšur er rjóšurbitinn eša toppóttur. Meš vaxandi beitarįlagi fer aš sjį meira į gróšri, hann veršur jafnbitinn og snöggur um allt landiš.

PUNTUR getur veriš gagnlegt einkenni, žar sem góšur hrossahagi einkennist oftast af grösum og störum. Ef beit er lķtil veršur blómgun plantna yfirleitt mikil og puntur og fręöx mjög įberandi. Žar sem beit er žung veršur lķtiš um punt og hann getur horfiš meš öllu žegar įstand er oršiš mjög slęmt.

SINA gefur įgęta vķsbendingu um gróšur-nżtingu. Į haustin sölna grös og sina veršur eftir į landinu og hlķfir žvķ yfir veturinn. Žaš er vanalega merki um óhóflega nżtingu og slęmt įstand haga žegar land er sinulaust meš öllu.

UPPSKERA er mjög gagnlegt einkenni sem gefur vķsbendingu um gróšurnżtingu. Hér er įtt viš magn lifandi gróšurs og sinu sem er til stašar į hverjum tķma. Žar sem beit er engin eša lķtil veršur yfirleitt mikil uppskera er lķšur fram į sumar, ž.e. land er lošiš, en uppskera fer minnkandi meš auknu beitarįlagi.

 

 

Sķšast uppfęrt 01.08.2000
joi@rala.is

 

1997 ©

http://www.rala.is/umhvd/hhagar/